Kui eelmises blogipostituses vaatasime lähemalt kivimajades leiduvaid hallitusseeni, nende tekkepõhjuseid ja tunnuseid, siis seekordses postituses keskendume rohkem puitmajades leiduvatele seentele. Kõige tuttavam neist kõigist on tõenäoliselt kurikuulus majavamm.
Sotid selgeks
On levinud arusaam, et majad lagunevad pelgalt niiskuse ja pika ea pärast, kuid tegelikkuses on puidu põhiline lagundaja seen. Seega, kui märkad kuskil puidu lagunemist, on kindlasti tarvis kontrollida ka ülejäänud majapidamine, sest tõenäoliselt tegutseb kuskil mõni puiduseen. Pea meeles, et seeneniidistik on valdavalt vähemärgatav ja liigub puidusiseselt ning lisaks suudab majavamm levida ka kuivale puidule, sest võib vett juurde transportida seeneväätide kaudu.
Lähemalt majavammist
Majavamm ehk Serpula lacrymans kuulub kandseente hõimkonda ning on enimtuntud pruunmädaniku põhjustajana. Pruunmädanik muudab puidu hapraks ning kuubiku-taoliseks, lagundades rakukestas tselluloosi ning hemitselluloosi. Majavammile meelepäraseim elutemperatuur on 18°C – 20°C juures, kuid suudab ellu jääda ka -2°C – +28°. Sooja majavamm ei armasta ning seega ei levi seen troopilistel aladel. Majavammile meeldiv niiskustase on 20%–30%, kuid visa olemusega seen saab hakkama ka vähema veega (kuid mitte suurema kui 55% niiskusega puidul).
Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist. Varasemateks tundemärkideks võib pidada majavammile iseäralikku
- rõsket lõhna, mis ka tuulutades kiiresti taastub
- niiskusplekid seintel ja toanurkades, sest seen eritab niiskust
- seeneniidistik: noor niidistik on valge ning vatitaoline, vanem seeneniidistik kollakam ning hakkavad kujunema jämedamad seeneniidid (isegi pliiatsi jämedused!)
Avastasin majavammi, mis nüüd saab?
Levinud uskumus on see, et majavammiga nakatunud maja ei ole võimalik päästa ja ainus lahendus on nö “tuli otsa panna”. Tegelikkuses see muidugi tõsi ei ole ning tänapäevaste meetoditega on võimalik taastada ka väga ulatuslike majavammi kahjustustega hooneid. Paraku ei saa mainimata jätta, et mida kaugemale arenenud majavamm on, seda rahakotivaenulikumalt kogu protsess kulgeb. Seega kahtluse korral kutsu eksperdid kindlasti appi ning varase reageeringuga võid säästa end veelgi suurematest kulutustest.
Majavammi tõrje – millised on variandid?
- Mehaaniline tõrje – hallitanud ehituskonstruktsioonide väljalõikamine.
- Keemiline tõrje – mitmete fungitsiidsete kemikaalide kasutamine, nt booril ja dioolidel põhinevad mürgid jt.
- Termiline tõrje – kasutatakse ära seene soojakartlikust ning tõstetakse nakatunud puitu ümbritseva ruumi temperatuuri või kuumuatakse puidupinda ennast.
Tihti on majavammi tõrjes kasutatud kombinatsiooni kõigist kolmest tõrjemeetodist. Sobivate kemikaalide ning termilisi tõrje vahendite kasutuse peaks kindlasti määrama spetsialist, et majavammi tõrje oleks edukas ning kemikaalid ei satuks joogivette ega eluruumidesse.
Kasutatud allikad:
- Majaseen OÜ. (17.09.21). https://majaseen.ee/majavamm/
- Puleium OÜ. (17.09.21.) http://majavamm.ee
Uuri HomeWelli e-poes pakutavaid tooteid siit: https://homewell.ee